18. aprilli varahommikul startis Saku Gümnaasiumi eest keemiahuviliste põhikooli õpilaste ja gümnasitidega 50-kohaline buss Tartusse Chemicumi suunas. Ees ootas pikk ja sisukas päev Uurimislabori keskkonnateemalises 3 tundi kestvas laboris. Taoline ettevõtmine oli võimalik tänu AS Graanul Invest toetusele.
Allolevalt on toodud osalenud õpilaste tagasiside:
” Kohale jõudes jagati meie rühm kahte gruppi: gümnasistid ja põhikooli 9. klassi õpilased, kellest viimased läbisid töötoa esimestena. Seni said gümnasistid tutvuda Tartu kesklinnaga. Hiljem rollid vahetati.
Uurisime veeproovi tiigist, millesse oli sattunud kahjulikke aineid, nagu õli, plastid ja muu sodi. Töötoas õppisime kahjulike ainete veest eraldamist ja nende määramist teaduslike meetoditega. Töö jaoks valmis pandud: sülearvuti kus sees oli uurimise jaoks protokoll, laudadel paberkandjal protokollid, erinevad lahused, 4 erinevat reaktiivi ja pipetid nende kasutamiseks, keeduklaasid ja proov kus oli settena põhjamuda, liiv ja erinevad võõrkehad.
Meie ülesandeks oli välja selgitada, miks kohaliku taluniku lähedane tiik oli reostunud õlikihiga ja kinni kasvamas.
1) Tuli eraldada tiigi veeproovis kihid. Eemaldasime esmalt settekihi, mis asus topsi põhjas, ja sealt tulid välja plastik-, klaasi- ja kummijäägid.
2) Eraldasime õli ja vee. Selleks kasutasime büretti.
Seejärel lisasime ioonide lahusesse reaktiive, et saada teada, millised ained on tiigivees ja põhjustavad taimede hüppelist kasvu. Selgus, et tiigivees oli fosforväetist liiga palju ning seetõttu hakkas veekogu eutrofeeruma.
3) Oli vaja teada saada, mis õliga on tegu. Talunik arvas, et tegemist on kõrval asuva masinapargi õliga, mis reostab loodust. Selgus, et arvutatud tiigi õli viskoossus oli sama mis taluniku toodetud rapsiõlil ning tegu ei olnud mootoriõliga.
Tänane kogemus andis meile juurde uusi teadmisi põllumajanduse mõjudest loodusele ja oskuse läbi viia katseid nende uurimiseks. Uurimine ja katsete tegemine oli lõbus ja mõtlemapanev. Saime teada, et võõrkeha mis esineb veekogudes kõige tihedamini on plastik, saime teada kuidas filtreid kasutada ja reaktiivide toimest.
Kõige enam meeldis meile, et õppesõit oli praktiline ja interaktiivne. Saime ise katseid teha ja näha, kuidas keemia reaalselt toimib. Samuti olid juhendajad väga asjatundlikud ja oskasid meie küsimustele vastata. Selliseid õppesõite peaks kindlasti veel korraldama, sest need annavad võimaluse õpilastel näha, kuidas teooriad praktikas toimivad, ning motiveerivad meid rohkem õppima ja huvi tundma. See annab õpilastele ka uusi kogemusi kooliväliselt ja tihtipeale jääb koolist väljaspool õpitu paremini meelde. Samuti on see suurepärane võimalus tutvuda loodusteaduslike erialadega ning mõelda tulevikuvalikutele.
Väljasõit ise oli väga hästi planeeritud, hariv ja hea vaheldus tavalistele koolipäevadele.”
Täname saatvaid õpetajaid Sille Olvit ja Helina Ailti, õppekäiku finanseerinud Saku Gümnaasiumit ja muidugi Teaduskooli Uurimislabori meeskonda eesotsas Karin Hellatiga!
Keemia õpetaja Anna Kikkas
