Saku Gümnaasiumi tervisenõukogu 2024/2025. õppeaastal
| Nimi | Ametinimetus | Tel | |
|---|---|---|---|
| Sandra Mägi | inimeseõpetuse õpetaja ja tervisenõukogu eestvedaja | sandra.magi@saku.edu.ee | 58530722 |
| Keit Fomotškin | koolijuht | keit.fomotskin@saku.edu.ee | |
| Epp Kangro | kooliõde | kooliode@saku.edu.ee | |
| Tiiu Penter | kogukonnajuht | tiiu.penter@saku.edu.ee | |
| Norman Verte | kogukonnajuht | norman.verte@saku.edu.ee | |
| Anett Kallion | spordi- ja kogukonnajuht | anett.kallion@saku.edu.ee | |
| Taivi Õigus | inglise keele õpetaja | taivi.oigus@saku.edu.ee | |
| Marttina Kallaste | sotsiaalpedagoog (4.-6. klassid) | marttina.kallaste@saku.edu.ee | |
| Maris Kajari | õpetaja | maris.kajari@saku.edu.ee | |
| Teele Raja | loodusõpetuse õpetaja | teele.raja@saku.edu.ee | |
| Kärt Kangur | inimese – ja ühiskonnaõpetus õpetaja | kart.kangur@saku.edu.ee | |
| Inga Maasi | klassiõpetaja | inga.maasi@saku.edu.ee | |
| Natalja Kurankova | vene keele õpetaja | natalja.kurankova@saku.edu.ee | |
| Miia Hanelle Aun | Saku Gümnaasiumi põhikooli astme õpilane | ||
| Robin Püstrom | Saku Gümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilane | ||
| Merliin Laos | Lapsevanem | merliiin.laos@gmail.com | |
| Elisabeth Gross | Saku valla noorte heaolu spetsialist | elisabeth.gross@sakuvald.ee |
Kooli üks ülesannetest on arendada koolikeskkonda sellisel viisil, et see aitaks hoida ja tugevdada nii õpilaste kui koolitöötajate tervist.
Tervis ja haridus on omavahel tihedalt seotud, hea tervis aitab kaasa hariduse omandamisele. Tervise nimel tehtud pingutused tähendavad kokkuvõttes ka väiksemat stressi, suuremat koolirõõmu ja paremaid õpitulemusi. Nii õpilased kui õpetajad on rohkem rahul.
Heal tasemel tervisedendus tõstab kooli mainet ja õpetab inimesi tegema koostööd, sest tervise hoidmine nõuab meeskonnatööd eri valdkonna inimeste vahel.
Tervise edendamine koolis hõlmab erinevaid tegevustasandeid ja -valdkondi.
- Tervist edendava kooli põhiväärtused sõnastatakse selgelt kooli arengudokumentides. Näiteks saab kooli väärtuseks seada tervislike eluviiside edendamise või positiivse ja toetava õhkkonna loomise, koolikiusamise ennetamise, uimastitega seotud kokkulepete sõlmimise jne. Selliste muudatuste sisseviimine on osa kooli arengu- ja tegevuskavast.
- Kooli füüsiline keskkond hõlmab koolihooneid ja ümbrust ning sealseid liikumisvõimalusi. Näiteks võib füüsilise keskkonna kujundamine tähendada ümbruse muutmist sobivamaks igapäevasteks liikumisharjutusteks või nt turvaliste mängu- ja õuevahendite paigaldamist.
- Kooli psühhosotsiaalne keskkond on seotud koolipere liikmete omavaheliste suhete kvaliteediga, sealhulgas õpilaste ja personali omavaheliste suhetega. Sotsiaalset keskkonda mõjutavad ka suhted vanematega ja paikkonnaga.
- Oma terviseoskuste arendamine on osa kooli õppekavast, mida saab lõimitult erinevates ainetundides käsitleda. Tervist, heaolu ja õppimist toetavaid teadmisi ja oskusi saab arendada ka erinevate klassiväliste tegevustega.
- Koostöö kogukonnaga toimub kooli ja õpilaste perekondade vahel, kooli ja paikkonna vahel ning kooli ja koostööpartnerite vahel. Eesmärgipärane pidev suhtlemine ja koostöö aitab koolil oma tervisedenduslikke eesmärke saavutada.
- Tervise- ja sotsiaalteenused toetavad õpilaste heaolu ja tervist (nt koolitervishoid, sotsiaalpedagoogi ja koolipsühholoogi nõustamine). Siia alla kuulub ka erivajadustega õpilaste toetamine. Lisaks saavad kooli tervishoiutöötajad koos õpetajatega kitsamatel teemadel õppetöösse panustada, näiteks esmaabi ja hügieen.
Hea ning tunnustatud võimalus, kuidas tervisedendusega koolis süsteemselt tegelda, on tervist edendavate koolide võrgustiku põhimõtted. Põhimõtetega saad põhjalikumalt tutvuda siin.
Võrgustikku kuulumine loob head eeldused tõhusaks koostööks paikkonnas, annab võimaluse teiste võrgustiku liikmetega häid praktikaid ja kogemusi vahetada, pakub võimalust osaleda erinevatel võrgustiku üritusel, võimestab ja motiveerib olema teistele eeskujuks ja suunanäitajaks tervise ja heaolu edendamisel.
Liikumise Tervist Edendava Kool eesmärgiks on edendada koolides ja ka paikkonnas tervislikku elulaadi ning kujundada turvalist sotsiaalset ja füüsilist keskkonda.
Liikumise eesmärgiks on kool, kus õpilastel, õpetajatel,direktoril ja teistel koolipere liikmetel oleks olemas meeldiv ja hea koolikeskkond, kus õppida ning töötada. Selle kujundamisele aitavad kaasa kõik koolipere liikmed.
„Meeldiv ja hea“ tähendab siin seda, toetav, turvaline ning igaühe tervist väärtustav on koolis nii vaimne, füüsiline kui sotsiaalne keskkond. Suhted on toetavad ja sõbralikud, tunniplaan läbimõeldud ja kõikide osapooltega arvestav. Kooli kodukord ühiselt kokku lepitud, füüsiline keskkond turvaline, toitlustamine tervislik jne.
Euroopa tervist edendavate koolide võrgustik – ENHPS (European Network of Health Promoting Schools) sai alguse 1992. a Maailma Terviseorganisatsiooni, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu Nõukogu algatusel. Eestis sai Tervist Edendavate Koolide võrgustik alguse 1993. aastal, kui liitusid esimesed 10 kooli.
Tänaseks on Eestis ligi kakssada tervist edendavat kooli, kuid liikumise põhimõtete elluviijaid on tunduvalt rohkem. Tervist edendavates koolides on moodustatud aktiivsetest ja teadmistega inimestest tervisenõukogud. Riiklikuks eesmärgiks on, et kõigis Eestimaa koolides oleksid loodud soodsad eeldused ja tingimused Tervist Edendavate Koolide põhimõtete rakendamiseks.
Tervist Edendava Kooli võrgustiku liikmeks olemine tähendab arenemist järjest rohkem sellise kooli poole, kus kõigil on hea ja turvaline olla.
Ülevaate saamiseks Euroopa, sh Eesti tervist edendavate koolide liikumise põhiprintsiipidest tasub tutvuda järgmiste oluliste resolutsioonidega:
- Egmondi resolutsiooni (vastu võetud Euroopa tervist edendavate koolide II konverentsil Hollandis, 27.09.2002)
- Vilniuse resolutsiooni (vastu võetud Euroopa tervist edendavate koolide III konverentsil Leedus, 17.06.2009)
- Odense avaldus. Meie ABC võrdsuse, hariduse ja tervise heaks (vastu võetud Euroopa tervist edendavate koolide IV konverentsil Taanis, 9.10.2013)
Tükised ja juhendmaterjalid, mis aitavad laste tervise ja heaolu edendamisel koolis.
Abimaterjalid on jaotatud kaheksasse põhivaldkonda: