Saku vallavanem
Sel õppeaastal tähistab Saku Gümnaasium 90. sünnipäeva. Juubeliaasta esmaspäevadel tutvustame meie kooli silmapaistvamaid vilistlasi.
Palun kirjeldage ühte eredat mälestust Saku Gümnaasiumis õppimise ajast
Ei tea isegi miks või kuidas, aga mind tõmbasid enda poole löökriistad. Toksisin ja kolistasin juba esimestes klassides kõikvõimalike asjadega, kuhu vaid sain: vastu lauaplaati, tühje purke või laualampi jne. Vahel tüütasin oma ema ja isa korralikult ära. Kahjuks ei õpetatud Saku Muusikakoolis siis veel löökriistu, aga huvi oli mul olemas. Kui me olime sõpradega jõudnud viiendasse klassi, küpses kindel plaan hakata koos bändi tegema.
Kümneid aastaid tagasi oli Sakus bänd nimega Alleron. Pugesime nende tantsuõhtutele ja vaatasime, suud ammuli, kuidas bänd Teaduse 1 saali tohutult suurel laval oma lugusid ette kandis. Ka meie tahtsime oma bändiga sellele lavale pääseda.
Esimese etapina jõudsime nii kaugele, et bändi tookordsed liikmed olid nõus meile esimesi samme instrumentidel õpetama ja nii ta läks. Suutsime Saku pealt kokku laenata väga algelised muusikariistad, õppisime selgeks umbes 15 lugu ja meie esimene tantsuõhtu toimus tänase algkoolimaja esimese korruse klassis. Kasutasime kooli kinovõimendit ja tegime oma esimese peo kolmekesi: mina trummidel, üks sõpradest soolokitarril ja teine basskitarril. Kuna tegemist oli esimese koolibändiga, nautisime täiel rinnal kasvavat populaarsust. Olime siis kuuendas klassis.
Sellest lapsepõlvekirest on kasvanud hobi, mis on saatnud mind tänaseni. Muusikakoolis lõpetasin küll trompeti eriala, aga olen löökriistu õppinud eraõpetajate käe all. Täna kasutan neljandat isiklikku trummikomplekti ja kõige toredam on see, et mängin erinevate sõpradega siiani.