Erasmus+ õpirände projekti raames käis Saku Gümnaasiumi neli juhtkonna liiget (Maris Pajula, Kristi Villand, Piret Kallaste ja Keit Fomotškin) Quinoa koolis kahepäevasel töövarjutamisel. Kahe päeva jooksul oli meil võimalus vaadelda tunde, kohtuda koolijuhi ja juhtkonnaga, osaleda meeskonna töökoosolekul, kus esitlesime Eesti haridussüsteemi ja meie kooli ning saada osa meeskonna ühisest kultuurisündmusest.
Quinoa kool on meie mõistes küllalt väike erakool, kus õpib 170 väga erineva kultuurilise ja sotsiaal-majandusliku taustaga õpilast, vanuses 12- 16 eluaastat. Koolis väärtustatakse multikultuursust ja keskendutakse õpilaste õpimotivatsiooni hoidmise ja ka usalduslike suhete loomisele õpetajate ja õpilaste vahel. Näiteks on koolis küllalt tavapärane, et õpetaja võtab pärast tunde aja, et suhelda õpilastega ja olla nende jaoks olemas. Eriline on ka see, et igal õpilasel on õppimist toetav tuutor ning selle valimine toimub vastastikusel nõusolekul (õpilane ja õpetaja peavad omavahel sobima). Toodi välja, et just sellist laadi usalduslikud suhted toetavad õppija motivatsiooni ja valmisolekut pingutada.
Tunnivaatluse käigus saime näha erinevate ainete lõimingut kui ka pidevat teooria praktikaga sidumist ehk siis seostamist päris elu olukordadega. Täiesti tavapärane paistis ka tunnis taseme järgi materjali diferentseerimine ja õpilased teadsid täpselt millise taseme ülesandeid lahendama peavad. Klassiruumi juhtimine oli selge ja vähesõnaline, seda toetasid pigem “rääkivad seinad” kui sõnalised juhised või õpilaste korralekutsumine. Silma hakkas ka õpilaste hea oskus tunnis iseseisvalt ja gruppides tööd teha.
Quinoa koolis pööratakse palju tähelepanu õpilaste individuaalsele toetamisele läbi juba eelpool mainitud tuutorite süsteemi, tunnis õpetatava materjalid diferentseerimise, klassijuhataja mõtteviisi ning vastavate oskuste arendamise. Tundides oli näha ka oskuslikku digivahendite kasutamist õpetajate ja õpilaste poolt.
Töövarjutamise teine päev pakkus võimalust tutvuda Quinoa kooli praktikatega mõju hindamisel. Kooli juhtkonna liikmed rõhutasid vajadust tõenduspõhise lähenemise järele arendustegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Quinoa koolis peetakse kvalitatiivsete andmete kogumise (eksamitulemused, standardiseeritud testid, erinevad küsitlused) ka kvalitatiivsete edulugude kogumist. Tervikuna avaldas muljet kooli mõju raport, milles on oskuslikult kombineeritud numbrilised näitajad ja neid toetavad edulood. Eriliselt jäi meelde mõte mõju hindamisega vajalikkuse kohta: “Oleme õppiv organisatsioon ja peame teadma, kuidas meie õpilastel läheb ning tegema ka õppetöö ja – korraldusega seotud otsuseid mõju hindamise käigus selgunud arenguvajadustest lähtuvalt. Teine töövarjutamiselt meelde jäänud tsitaat on: “Vajame koolis inimesi, keda õpilased inimestena usaldavad ja kellega neil on turvaline suhelda”.
Väga erinev meie koolist on õpilaste kultuuriline taust ehk siis Quinoa koolis on erilisel kohal just multikultuursus, millega arvestatakse nii õppetöö sisulisel planeerimisel kui ka üldises koolikorralduses (nt moslemitel oli paastuaeg ehk siis sel ajal oli koolisöökla peaaegu tühi ning koolis tähistatakse ühiselt iftari). Oli põnev näha, et sealne õpilaste mitmekultuurlisus mõjutab palju valdkondi, millele meie Eesti kultuuriruumis igapäevaselt ei mõtle. Nt on vastuvõtva kooli prioriteediks nö mustri murdmine. Paljud pered elavad abirahadest või ei väärtusta haridust ning kooli eesmärk on õpilaste kaudu seda murda, et iga õpilane saaks hea hariduse ja lõputunnistuse, et minna edasi õppima ning tööle. Kooli töötajad hoiavad enda vilistlastel silma peal ja vajadusel saavad nad tulla alati kooli tagasi abi, nõu küsima.
Kokkuvõttes võeti meid väga hästi vastu ja me kõik tundsime end väga oodatult ning kogemuste vahetamisest olid huvitatud kõik osapooled. Kooli moto on, et iga inimene loeb ja seda saime kahe päeva jooksul ka meie Quinoa koolis tunda!
