Täna naudin endiselt Sakus elamist, olen ettevõtja ja kahe toreda väikese tütre isa.
Eredad mälestused kooliajast:
Mina asusin Saku kooli õppima 01.09.2001, minuga samal ajal alustas uues koolis teed ka üks väike prillidega poiss Sander, kellega me kohe suurteks sõpradeks saime ja olime ühel hetkel nii lahutamatud kamraadid, et õpetajate poolt meid juba ühe nime “RungiRebane” järgi kutsuti. Polnud vahet, kumb näiteks mõne sigadusega hakkama sai, süüdi olime automaatselt mõlemad.
Jalgpallihuvilisena ei unusta kunagi kooli kõrval asuvat vana “staadionit”, kus sai mullamuti hunnikute vahel väga ebatasasel murul jalgpalli mängitud. Seal samal platsil andsid oma esimese jalgpallitrenni meile ka Argo Zirk ja Priit Veskimäe. Vähemalt me arvasime, et see saab olema jalgpallitrenn, kõige rohkem on sellest trennist siiski meeles hoopis joonejooks.
Tegime klassikaaslastega keskkooli ajal õpilasfirmat, tänu sellele saime pidevalt üle Eesti ringi reisida. Ühel hetkel pidasime end juba nii tähtsateks tegijateks, et esitasime õpilasfirmade laada korraldajatele “rideri” oma nõudmistega – soovisime Pärnus toimuvale 1-päevasele laadale 2 ööks hotellis ööbimist ja transpordiraha. Meile üllatuseks olid laada korraldajad sellega nõus. Paraku avastasime laadaeelsel hommikul, kui olime just “sotsialiseerumast” koju jõudnud, et meil oli laada jaoks vajalik inventar maha jäänud. Nii siis võtsime hotellist voodilina, katsime sellega korraldajatelt saadud laua, asetasime enda toodangu ehk t-särgid sinna peale ja müük võis alata.