Toidu raiskamine koolis

Harjumused, mis maksavad rohkem, kui arvame 
Toit ei ole midagi, mida peaksime pidama enesestmõistetavaks. Nii kodus, koolis kui restoranis tähendab iga toidukord kellegi aega, vaeva ja ressursse ning väärib seetõttu hoolivat ja teadlikku suhtumist. Ometi visatakse meie koolides ja lasteaedades iga päev ära suur hulk täiesti söögikõlblikku toitu. Miks see nii on ja mida saaksime teisiti teha? 


Numbrid räägivad enda eest 

Vallavalitsus on Saku valla koolides toidujäätmeid kaalunud neljal järjestikusel aastal ja tulemused kinnitavad, et probleem ei ole uus ega ajutine. Toidu valmistamisel tekkiv jääde ja taldrikult äravisatud toit moodustavad kokku väga suure koguse jäätmeid. Viimaste aastate jooksul pole olukord märgatavalt paranenud. Näiteks viimasel kaalumisel selgus, et Saku Gümnaasiumi kolmes hoones tekib nädalas kokku 366 kg toidujäätmeid. Suurem osa sellest on toit, mis on juba taldrikule tõstetud, kuid söömata jäänud. Võrdluseks – see on umbes 7300 õuna või 730 poolekilost leivapätsi või umbes 600 portsjonit toitu.    See ei ole juhuslik, vaid harjumuste tulemus. Kaalumise tulemused on olnud läbi aastate sarnased. 


Alati saab juurde võtta 
Koolides on üks peamisi põhjuseid väga lihtne – taldrikule tõstetakse liiga palju toitu. Koolisööklas haaratakse sageli suur portsjon, mõtlemata, kas see ka lõpuni ära süüakse. Kui kõht saab täis, jääb toit taldrikule ja visatakse ära. Tihti unustatakse, et alati on võimalik juurde võtta. Väiksema portsjoni võtmine ei tähenda, et keegi jääb nälga, vaid et mõtleme enne, kui tõstame.

Toidu raiskamine ei ole halb ainult seetõttu, et söök läheb prügikasti. Selle taga on raha, kellegi töö ja loodusressursid – vesi, energia ja tooraine, mida enam tagasi ei saa. Laste taldrikusse tõstmata ja söömata jäänud toit ei lähe raisku, vaid viiakse koheseks tarbimiseks valla sotsiaalmajja. 


Lapsed vajavad rohkem juhendamist ja eeskuju 
Vanematel, õpetajatel ja koolitöötajatel on siin oluline roll – tuletada meelde, et mõistlik on võtta alguses vähem ja vajadusel juurde küsida. Sageli öeldakse, et lapsed ei oska oma söögiisu hinnata. See on tõsi, kuid just seetõttu on vastutus neid suunata. Kui me ise ei pööra tähelepanu portsjonite suurusele ega räägi toidu väärtusest, ei teki ka lastel arusaama, miks raiskamine on probleem. 


Üks teade, suur vahe 
Ka lasteaedades on toiduraiskamine tõsine probleem ning siin on väga suur vastutus lapsevanematel. Kui laps ei tule lasteaeda, kuid sellest ei teatata, valmistatakse toit ikkagi. Äärmuslikud olukorrad juhtuvad aastas tavaliselt riiklike tähtpäevade ajal – jõulud, aastavahetus, vabariigi aastapäev, jaanipäev, taasiseseisvumispäev. Möödunud jõuluajal oli olukord, kus lasteaeda oodati 146 last, toiduained telliti ette, kuid kohale tuli vaid 66. See on 80 portsu toitu rohkem. Pühadeajal oli mitmeid päevi, kus lasteaedadesse tuli oodatust 20–60 last vähem. Õpetajad ja kokad olid kohal, köök töötas ning tulemuseks oli kümnete liitrite piima ja pudru äraviskamine. Lühikese säilivustähtajaga ja valmis tehtud toitu kahjuks säilitada ja uuesti pakkuda ei saa. Üks lihtne teade oleks aidanud seda olukorda vältida.  

Vastutustundlik suhtumine toitu algab igapäevastest valikutest ning just koolides ja lasteaedades kujunevad harjumused, mis saadavad lapsi kogu elu. 


Mida saame teha paremini? 

  • Räägime lastele, et nad võtaksid taldrikule alguses väiksema portsjoni ja küsiksid juurde, kui kõht tühjaks jäi. 
  • Tuletame lastele meelde, et toitu võib alati juurde võtta. 
  • Õpetajate eeskuju ja sõbralikud meeldetuletused aitavad kujundada häid harjumusi. 
  • Teavitame lasteaeda, kui laps puudub, et köök saaks toidukoguseid vastavalt planeerida. 
  • Räägime lastega, kust toit tuleb ja miks seda ei tohi raisata.  
  • Õpetame endale ja lastele, et toit on väärtus, mitte prügi ning alustame igapäevastest väikestest tegudest. 


Kui iga osapool – laps, lapsevanem ja kool või lasteaed – teeb kasvõi ühe väikese muudatuse, väheneb toiduraiskamine märgatavalt. Vähem toitu prügikastis tähendab rohkem hoolimist, kokkuhoidu ja austust tehtud töö vastu.


Koolide ja lasteaedade toitlustuse kulud ja hinnad
Koolidele ja lasteaedadele toidu tegemiseks kulub vallal aastas (toiduained ja tööjõukulud) 1
211 490. Koolilõuna on kõigile 1.-12. klassi õpilastele tasuta, valla kulu on 800 000. Lasteaias on ühe päeva toidu hind lapsevanemale sõimerühmas 1.95 ja aiarühmas 2.15. Koolides maksab hommikupudru 70 senti ja pikapäevarühma toit 1.50.