Ajalugu

Kooli ajalugu alates 1931. aastast

Saku Tehaste Erakool (1931 - 1933)

1931. aasta oktoobris asutas Saku Heategev Selts Sakus erakooli, mida nimetati Saku Tehaste Erakooliks. Õppetöö toimus Saku Heategeva Seltsi poolt üüritud Põllumajanduse Ministeeriumile kuuluvas Viimsi abimetsaülema majas raudteejaama juures praeguses algklasside majas. Maja alumine korrus kuulus koolile, ülemine seltsile.

1931./32. õppeaastal õppis koolis 28 last ning kool oli 4-klassiline. Kooli kulud kandis ja õpetaja palga maksis Saku Heategev Selts. Kooli toetasid Saku Vallavalitsus ja õlletehas. 1931. aasta lõpul laskis vallavalitsus valmistada Saku Tehaste Erakoolile 9 koolilauda. Tol ajal olid klassiruumis pikad koolipingid, kuhu mahtus istuma 4 õpilast. Peale koolipinkide oli klassis veel õpetaja laud, tahvel ning riidenagi üleriiete jaoks.

1932. aasta sügisel esitas Saku Vallavalitsus Harjumaa Koolivalitsusele taotluse võtta Saku Tehaste Erakool avalike koolide nimekirja. Taotlust ei rahuldatud ning kool jäi ikka Saku Heategeva Seltsi ja õlletehase ülalpidamisele. Sel aastal oli koolis 31 õpilast. 1933. aasta sügisel moodustati Saku Tehaste Erakooli baasil Jälgimäe Algkooli Saku Tehaste Kõrvalklass.

 

Saku 4-kl. Algkool (1920 - 1934)

1920. aasta sügisest nimetati Saku Vallakool ümber Saku 4-klassiliseks Algkooliks. Õpilaskond laienes neljandas klassis käivate laste arvel. Endiselt jäid kõik klassid töötama ühte tuppa ühe õpetaja käe alla. Õppimistingimused olid koolis viletsad: Harju Maakonna Haridusnõukogu revidendid tegid haridusnõukogule ettekande, soovitades jätta kool tegutsema kolmeklassilisena. Õpetajal olla liiga suur koormus ning valitsevais tingimusis polevat loota, et mõnigi õpilane kevadel kursuse lõpetab. Lastevanemate palvel jäeti kool siiski neljaklassiliseks.

1921. aastal astus esimesse klassi ainult kolm õpilast, kokku käis koolis tol aastal 18 last. Jälle oli Saku kool maakonna haridusametnike kõneaineks, kaugel polnud otsus kooli sulgemise kohta. Juhtum lahenes nii, et õpetaja Bersoni palka vähendati alakoormuse tõttu.

1923./24. õppeaastal käis koolis 21 last. Enne kooliaasta algust tegi kogukonna koolivalitsus Saku Vallavalitsusele ettepaneku liita Saku ja Kurtna ringkondade koolid, sest väikeste maakoolide ülalpidamine oli riigile kallis, samas jäi varustatus õppematerjalidega kehvemaks. Saku Vallavalitsus ei soostunud ettepanekuga, parema lahenduse puudumisel tegutsesid mõlemad koolid edasi endisel kujul.

1923. aasta veebruaris esitas Saku vald koolimajade ehitusfondile avalduse 4,5 miljoni marga suuruse laenu saamiseks Kajamaale uue koolimaja ehitamiseks vana maja vahetusse lähedusse. Riigi haridusametnike arvates polnud ehituskrunt kõige paremini valitud, sest kool oleks jäänud kaugeks Kurtna kogukonna lastele, kelleta kooli jaoks tarvilikku õpilaste arvu täis ei oleks saadud. Seepeale esitas valla volikogu palve Põllutööministeeriumile eraldada Traani talukoha maad koolimaja ehituskrundiks. Ministeeriumi vastus oli eitav. Nii jäi esialgu laen saamata ja ehitusplaan soikus.

1925. aastal pandi vallamaja ruumes alus avalikule raamatukogule, mille esimesed raamatud olid vallavalitsuse, Harjumaa Koolivalitsuse ning rikkamate taluperemeeste annetus. Raamatukoguhoidja ülesandeid täitis kooliõpetaja.

1925./26. õppeaastal käis Saku 4-klassilises Algkoolis 29 last. Sel õppeaastal maakonna koolivalitsuse nõudel Saku ja Kurtna kogukonna koolid liitusid. Seejuures jäid tegutsema mõlemad koolimajad, Kurtnas käisid nii Saku kui Kurtna esimese ja teise klassi õpilased, Sakus aga kolmanda ja neljanda klassi lapsed. Selline segane olukord kestis ühe aasta, järgmisel sügisel keeldusid lastevanemad oma lapsi teise kogukonna kooli saatmast.

1925. aastast pärit kooli majanduskulude aruandest selgub, et Saku Algkooli ülalpidamine läks riigile maksma 169 000 marka. Kolmveerand sellest summast moodustasid õpetajate palgad, mille tasusid maakonnavalitsus ja riik. Ülejäänud osa rahast kulus peamiselt kütte hankimiseks, kantseleikuludeks ja inventari muretsemiseks, selle raha eraldas vallavalitsus.

1927. aastal soostus Harjumaa Koolivalitsus lõpuks vallavolikogu ettepanekuga rajada hoone Kajamaale vana koolimaja lähedusse. Uue hoone kavandi järgi olid majja ette nähtud ruumid nii koolile kui rahva-ja vallamajale.

1928. aasta suvel otsustasid vallavalitsus ja koolijuhatajad ühisel koosolekul laiendada koolikohustus viieklassiliseks: 1930. aastast pidi kehtima hakkama kohustuslik 6-klassiline haridus. Õppeaasta alguses käisid koolis revidendid, kelle arvates oli kool väga halvas seisukorras. Eriti kehvad olid lood raamatukogu ning õppevahenditega, sest mitmete aastate jooksul polnud jätkunud raha ei uute raamatute ega tarvilike õppevahendite muretsemiseks. Revidentide soovitusel esitas koolijuhataja Juhan Künnap maakonna Saku 4. kl Algkool koolivalitsusele avalduse koolitarvete saamiseks. ,... Nõutakse, et lapsed ei pea mitte raamatuid tuupima, vaid mängima ja iseloovas tegevuses õppima. Selleks nõutakse ka õppe vahendeid, mis meil puuduvad ja mille eest mina koolinõuniku poolt märkusi olen saanud, et pidada minu hooletus olema, et neid ei ole kuna igas koolis pääle Saku kooli kõik olemas on ...". 

1931. aastal muudeti Saku Algkool kuueklassiliseks. Kui 1930./31. õppeaastal käis koolis 33 last, siis järgmisel aastal oli see arv juba 54.

1932. aasta septembrist muudeti kool ametlikult kahekomplektiliseks, koolis hakkas tööle kaks õpetajat ning klassid jaotati kaheks. Esimene, teine ja kolmas klass jäid töötama vanasse koolimajja; neljas, viies, kuues klass asusid valmivasse koolimajja. 1932. aastal käis koolis 51 last

1933. aasta sügisel otsustas Haridus- ja Sotsiaalministeerium, et Saku koolis 1933./34. õppeaastal esimest klassi ei avata. Kooli lastevanemate koosolek esitas otsusele protesti ning pika asjaajamise peale lubati siiski ka tol aastal Saku Algkoolis esimene klass avada.

30. septembril 1934. aastal avati Kajamaal pidulikult Saku uus kooli-, rahvaja vallamaja. Seal alustas tööd nüüd juba Saku 6-klassiline Vallakool.

 

 

Saku 4-kl. Algkool (1946 - 1956)

1946./47. õppeaastal avati Saku Tehaste Algkooli juures teine klassikomplekt ning kool nimetati Saku 4-klassiliseks Algkooliks.

1948./49. õppeaastast kuni 1956./57. õppeaastani oli Saku Algkooli juhataja Erna Graf ja õpetaja alates 1948./49. õppeaastast Hedvig Hanson.

1956. aastal otsustati teha koolimajale kivist juurdeehitus. Ehitustöid juhtis Gustav Orav, kes suhtus ehitustöösse tõsiselt. Kuue õpperuumiga kivist juurdeehitus valmis mõne kuuga ja on praegugi alles.

1956. aasta 1. septembrist alustas 6 klassikomplektiga ja 151 õpilasega tööd Saku 7-klassiline Kool.

 

 

Saku 7-kl. kool (1956 - 1960)

1956. aasta 1. septembrist alustas 6 klassikomplektiga ja 151 õpilasega Saku 7-klassiline Kool.

1. jaanuarist 1957 lahutati liitklass ja kool hakkas tööle kahes vahetuses 7 klassikomplektiga. Teises vahetuses käisid koolis II, III ja IV klassid. Kooli juures alustas tööd internaat, kus elas 26 õpilast.

1958.a. loodi lastevanemate kulul töötav pikapäevarühm. Seal õppisid peale tunde järgmise päeva ülesandeid kehva õppeedukusega õpilased, samuti Kiisa, Kurtna ja Maidla kandi lapsed, kel tuli oodata kojusõiduks sobivat rongi.

1958./59. õppeaastal oli koolis 8 klassikomplekti ja 172 õpilast. Viiendaid klasse oli kaks. Teise vahetuses käisid koolis II, III ja IV klassid.

1960. aasta sügisel muudeti Saku kool 8-klassiliseks.

 

Saku 8-kl kool (1960 - 1977)

Aastatel 1960 - 1975 oli Saku kool 8 klassiline.

1960.aastal avati 8.klass, nüüd oli kokku 10 klassikomplekti, sest V ja VI klassis oli 2 paralleelklassi. Õpilasi oli juba 195.

1961. aasta sügiseks valmis internaadihoone, kuhu võeti 43 last. Edukalt tegutses kooli juurde kuuluv aiand.

1962/63 ehitati koolile uus puurkaev ja pumbamaja. Õpilaste arv oli kasvanud 222-ni, neist 111 poissi ja 111 tütarlast. Endiselt oli 10 klassikomplekti, aga klassiruume 7: seega töötas 3 klassi teises vahetuses.

1963/64 tehti koolimajale kapitaalremont. Aiandi kuurist ehitati poiste tööõpetuse ruum. Võimlemistunnid toimusid Instituudi võimlas.

1964 a. alustati kooli juurdeehitusega, mis valmis 1965. aasta sügiseks. saadi juurde 5 klassiruumi, 2 jalutuskoridori ja 2 WC-d. Vana osa alumise korruse ühest klassist tehti korralik riietehoid, teise korruse ühest ruumist puhkeruum, kus oli sees koguni ping-pongi laud.

1.sept 1965 läks pensionile Anna Järv, uueks direktoriks sai Vello Juurik. Sel õppeaastal oli koolis 250 last ja 18 õpetajat. Üks klass töötas veel teises vahetuses. Laulmise õpetajaks tuli Jaak King, kes alustas orkestri väljaõpetamist.

1966/67 oli õpilasi 260 ja õpetajaid 18. Kool töötas esimest aastat ühes vahetuses.

1967/68 oli õpilasi 282, õpetajaid 19. Saku 8-kl. kool tuli rajooni koolide vahelises sotsialistlikus võistluses esikohale, sai 600 rubla, mille eest osteti klaver. Tolleaegne õppeedukuse protsent oli 91%.

1971/72. aastal oli koolis 311 õpilast ja 14 klassikomplekti,

1974/75. aastal 327 õpilast ja 25 õpetajat.

1975.a oktoobris alustati juba oma kümme aastat soovitud uue koolimaja ehitamisega.

1976.a kevadel suleti väikesed algkoolid Saku külanõukogu piires: Jälgimäe, Kiisa ja Kurtna, õpilasi tuli juurde ca 100.

1976/77 a. 1.septembrist alustas tööd esimene keskkooli klass - IX klass - kus oli ca 20 õpilast. Õpilasi oli koolis nüüd 423, õpetajaid 28.

31.jaanuaril 1977 läks kogu koolipere orkestri saatel uude majja, mis oli ehitatud 748-le õpilasele.

 

Saku Keskkool (1977 - 1997)

1978/79 lõpetas esimene keskkooli lend. 28.sept 1978 a. anti Saku Keskkoolile silmapaistvate saavutuste eest Artur Vaderi nimi.

1980/81 sai keskkooli III lennust kuldmedali Ülo Madissoon. Õpilasi oli juba 714. 1981/82 sai keskkooli IV lennust kuldmedali Monika Taska. 1982/83 oli õpilasi 771, õpetajaid 55. Jälle töötas osa klasse teises vahetuses, kokku oli koolis 24 klassikomplekti.

1984/85 oli õpilasi 823, ühtekokku 27 klassikomplekti, millest 8 klassi töötas teises vahetuses. Samal aastal lahkus Vello Juurik direktori ametikohalt.

1985/86 sai uueks direktoriks Jüri Salme. Keskkooli lõpetanutest said koguni 7 õpilast hõbemedalid.

1987. aastal taotles kool juurdeehitust, sest 748 õpilasele ehitatud koolis õppis 881 õpilast. 1987.a korraldati esimene vilistlaste kokkutulek, sest uues majas oli õpitud 10 aastat.

1988/89.a õppeaastast sai direktoriks senine õppealajuhataja Tarmo Pajus. Lapsi oli koolis 890. Endine algkoolimaja oli peale sisemisi ümberehitusi ENSV Põllumajandus-ministeeriumi käsutuses, kus oli ATK Õppekombinaat, kuhu asus muuhulgas tööle ka Mati Polman. Õppealajuhatajaks koolis sai Alar Tamm. Õppekombinaat töötas seal majas aastail 1982-1993, mil see likvideeriti.

1990/91 toimus koolitöö kolmes majas: suures majas, 5 algklassi endises sovhoosi lasteaias (praeguses ambulatooriumis), 2 klassi Saku Õlletehase lasteaias. Teises vahetuses töötas ikkagi 2 klassi. Õpilasi oli 818, õpetajaid 66, lisaks 4 kohakaasluse alusel. Algkooli õppealajuhatajaks sai Aime Järva. Suures majas oli ruumipuudus seetõttu, et inglise ja vene keele õpetamine jaotati rühmadesse.

1991/92 üks klass töötas sovhoosi uues lasteaias, 2 klassi õlletehase lasteaias, 5 klassi algklasside majas ning ülejäänud suures majas, kusjuures 2 klassi pidi ikkagi õppima teises vahetuses. Peale ATK Õppekombinaadi likvideerimist vanas koolimajas taotles kool seda hoonet endale tagasi, kuna senine sovhoosi lasteaed taheti ümber ehitada ambulatooriumiks. Kool tegi ühtlasi ettepaneku vallavalitsusele, et ATK töökoda-garaazh ehitataks ümber võimlaks ja sellele juurde garderoobi blokk.

Tarmo Pajuse asemel sai 10.nov 1993 direktoriks senine õppealajuhataja Alar Tamm ja kooli tuli tagasi Mati Polman, kes sai õppealajuhatajaks.

1994/95 oli õpilasi 816, õpetajaid 58, klassikomplekte 31. 22.oktoobril 1994 oli Saku valla hariduselu 125.aastapäeva tähistamine koolis. Alar Tamm lahkus 1995.a kevadel.

1995/96 oli õpilasi 820, õpetajaid 60, klassikomplekte 32. Uueks direktoriks valiti Karli Klaas. Õppetöö toimus kahes majas. Algklasside majas olid II-IV klassid, kokku 9 klassikomplekti. 1996/97 oli õpilasi 878, õpetajaid 61, klassikomplekte 33. Taas taotleti algkooli hoonele juurdeehitust.

 

Saku Gümnaasium (1997 - )

18.aprillist 1997. a tegutseb endine Saku Keskkool ametlikult Saku Gümnaasiumi nime all. Õpilaste arv tõusis 891-ni. 6.jaanuaril

1998 avati algkoolimaja juurdeehitus (arvult neljas), millega saadi juurde 6 klassiruumi ja muidki vajalikke ruume.

1998/99 lammutati vana puust osa, mis oli 1932. a olnud ainsaks kooliruumiks ja alustati viienda juurdeehitusega, mis valmis 1999. a suvel. Saadi juurde avar saal, 4 klassiruumi ja teisigi ruume. Õpilasi oli selleks ajaks 872, õpetajaid 58. Samal suvel lõppes Karli Klaasi tööleping.

1999/2000 õppeaastal töötas direktori kohusetäitjana Heli Veersalu. 15.augustist 2000.a alustas tööd uus direktor Olavi Otepalu.

2000.a. valiti aastaõpetajaks Mati Polman.

2001/2002 a. oli õpilaste arv tõusnud 921-ni, õpetajaid oli 63-64, lisaks mõned kohakaasluse alusel. Klassikomplekte oli 32. Koolitöö toimus kahes vahetuses, sest suur maja suleti pooleks aastaks (2001a. sept-dets) põhjalikeks ehitustöödeks ja remontimiseks. 5.-6.klassi õpilased õppisid algkoolimajas õhtuses vahetuses ning 7.-12.klassi õpilased Instituudi hoones.

2002. a jaanuari alguses koliti tagasi uuendatud koolimajja. Ilusas koolimajas oli nüüdsest suurem söökla ning aula, juurde oli ehitatud üks korrus klassiruumide tarbeks. Kool sai 2 korralikku arvutiklassi, korraliku raamatukogu ning tööõpetuse klassid. Õppetöö kõrvalt käis jaanuarist kuni suve lõpuni edasi võimla renoveerimine ja ujula ehitus ning pedagoogide hulgas vilgas õppekavaarendus. Kooli tegevuse tulemuslikkust kontrollis riiklik järelevalve, andes kooli juhtimisele ning õppe- ja kasvatustööle hea hinnangu.

1.septembril 2002. a avati pidulikult uuendatud spordikompleks. Avamisel osalesid rahandusminister Harri Õunapuu ja Harju maavanem Orm Valtson.

2002/2003. õppeaastat iseloomustab peale põhjalike uuenduste suur õpetajate ja õpilaste arvu kasv: õpetajaid oli nüüd 66 ning õpilasi rekordary - 975.

2003. a oli 2 kuld- ja 3 hõbemedaliga rekordaasta. 20.augustist 2003.a alustas tööd uus direktor Tõnu Valdma. 2003 a. septembris oli õpilaste arv 993, õpetajaid oli 66.

2004/2005 õppeaasta algas jälle uue direktoriga. Teisele ametiajale valiti taas Karli Klaas.

2004 a. septembris oli õpilaste arv 994, õpetajaid oli 65. 2005/2006 õppeaasta oli jälle rekordiline.

2005 a. septembris oli õpilaste arv 1010, õpetajaid oli 67. 2005.a. aastaõpetajaks valiti Merike Toompärg.

2006. a oli 4 kuld- ja 6 hõbemedaliga rekordaasta. Pikaajaline õppealajuhataja Mati Polman otsustab õppeaasta lõppedes ameti maha panna ja jätkata matemaatikaõpetajana. Kooli raamatukogu tunnistatakse I järgu vääriliseks. 2006 a. septembris oli õpilaste arv 934, õpetajaid oli 65 ja klassikomplekte 35. Augustist 2006 alustas tööd uus õppealajuhataja, kauaaegne meie kooli keemiaõpetaja, Toompärg Merike. Direktoriks on endiselt Karli Klaas. 2006/2007 õppeaastal medalisaagikus langes aga ka 3 kuldmedalit ei ole paha. Aasta ise oli arvutiaasta. Lõpuks ometi said õpetajad arvuti ka tavaklassi. Kui jätkuks projektoreid ja telereid oleks paradiis.

2007 a. toimus põhikoolis ja gümnaasiumis üleminek elektroonilisele päevikule (ekool) ja ka tunniplaani koostamisel esmase variandi aitab koostada arvuti. 2006 a. sügisel tähistas Saku kool oma 75. aastapäeva, neist 30 aastat on töötatud keskooli / gümnaasiumina (alates 1997 a.-st). 2007/2008 õppeaastal langes õpilaste ja õpetajate arv. Õpilasi oli 888 ja õpetajaid 61, kellest 11 olid vanempedagoogid ning 1 õpetaja-metoodik. Klassikomplekte oli 34. Kooli direktorina jätkas Karli Klaas. Augustist 2007 a. alustas tööd uue õppealajuhatajana algkoolis Piret Sahva ja gümnaasiumis arendusjuhina Piret Limperk. Käesoleva õppeaasta jooksul toimus üleminek Saku Gümnaasium e-kooli süsteemile ka algkoolis ja kooli raamatukogu loodi elektronkataloogi põhiseks.

2008 a. lõpetas 1 kuld -ja 3 hõbemedaliga. 2008/2009 õppeaastal alustas õppetööd 853 õpilast ja 64 õpetajat, kellest 10 olid vanempedagoogid ning 1 õpetaja-metoodik. Klassikomplekte oli 35. Direktoriks oli Karli Klaas. 2008.a. aastaõpetajaks valiti Helle Parmas.

16. veebruarist 2009 a. alustas tööd uus kooli direktor Ulvi Läänemets. Õppeaasta jooksul käis tõsine töö kooli uue arengukava koostamisel ja tegemisel. 2008 a. sügisel renoveeriti ja valmis uus kooli staadion. 2009 a. lõpetajatest lõpetas 1 kuld -ja 4 hõbemedaliga. Augustis 2009 a. valmis kooli uus koduleht. 2009/2010 õppeaastal õppis 1.-4.klassini 325 õpilast ja 5.-12.klassini 512 õpilast. Klassikomplekte oli 36. Alustasid õppetööd reaalsuunaga ja praktilise suunaga 10.klassid. Aasta märksõnaks oli isiklik eeskuju. Aasta suurimad tegevused olid humanitaarsuuna õppekavade ettevalmistus ning sisseastumistestide tegemine 7. ja 10.klassidesse. Sõlmiti koostööleping Tallinna Tehnikaülikooliga. Pandi alus õpetajate Heade Kogemuste Konverentsile, kus osalejaks Saku valla haridustöötajad. Kevad rõõmustas meid väga heade riigieksamite tulemustega. Tehti sporti ja isetegevust ning võeti osa olümpiaadidest. Kooli juhtkonna tasandil muudatusi ei olnud. Aasta õpetajaks sai Krista Polman. Põhikooli lõpetas kiitusega 6 õpilast ja gümnaasiumi 6 õpilast hõbemedaliga. Valmis koolimüts.

2010/2011 õppeaastal õppis 1.-4.klassini 365 õpilast ja 5.-12.klassini 495 õpilast. Klassikomplekte oli 37. Alustas õppetööd sisseastumistestide tulemusena üks 7 klass progümnaasiumi klassina ja 10.klassis lisandus humanitaarsuund. Sõlmiti koostööleping Tallinna Ülikooliga. Jätkati Heade Kogemuste Päevaga. osaleti rahvusvahelistel, vabariiklikel ja maakondlikel aineolümpiaadidel ning konkurssidel. XI koolinoorte laulu- ja tantsupeole said osalejateks kõik meie kollektiivid - 6 rahvatantsurühma ja mudilas-, laste- ja neidudekoor. Kooli juhtkond töötas endises koosseisus. Aasta õpetajaks sai algklassiõpetaja Kaire Põld. Põhikooli lõpetas 62 õpilast, neist kiitusega 3 õpilast, gümnaasiumi lõpetas 43 , neist kuldmedaliga 3 noormeest ja hõbemedaliga 2 noormeest. Õppeaasta jooksul koostati kooli uus põhimäärus, kodukord ja õppekava.

2011/2012 õppeaastal õppis 1.-3. klassini 295 õpilast; 4.-6.klassini 228 õpilast; 7.-9. klassini 206 õpilast ja 10.-12.klassini 144 õpilast. Koolis kokku 874 õpilast. Klassikomplekte oli 37. Kool tähistas oktoobris 80.juubelit, toimusid õpilaskonverentsid, aktused, kontsert, näitused, vilistlaste pidu. Juubeliks sai valmis kooli tänumärk (autoriks 12 a klassi õpilane Kristin Reiman), esimeste märkidega autasustati endisi kooli juhtkonna liikmeid ja kauaaegseid õpetajaid. Aasta õpetajaks sai õpetaja Kersti Vissov. Jätkati Heade Kogemuste Päevaga. Oli kaotuste aasta: meie hulgast lahkusid arendusjuht Piret Limperk ja kooliarst Mare Tuhkri. Mais tuli lavale muusikal "Vahva rätsep", peaosas 12 b klassi õpilane Keito Kööp; muusikali tegijate meeskonnas olid muusikaõpetaja Inga Nurme; huvijuht Anton Noor, Kersti ja Aare Ulmas, Reet Heinat, Eda Piisang. Osales 93 õpilast 4.-12.klassini, etenduse menu oli suur! Põhikooli lõpetas 75 õpilast, neist 4 kiituskirjaga. Gümnaasiumi lõpetas 56, neist 4 kuldmedaliga ja 2 hõbemedaliga. Uue õppekava järgi õppisid 1., 4., 7. ja 10.klassid. Oli meeskonnatöö aasta.

2012/2013 õppeaastal õppis 1.-3.klassini 309 õpilast; 4.-6.klassini 250 õpilast; 7.-9.klassini 189 õpilast ning gümnaasiumi osas 10.-12.klassini 125 õpilast. Koolis kokku 873 õpilast 38 klassikomplektis. Õpetajaid koolis 72, neist 9 vanemõpetajat ja 2 nooremõpetajat, töötajaid kokku 79. Aasta õpetajaks valiti majandusõpetaja Talvi Järv. Kool sai Tartu Ülikooli eetikakeskuse poolt väljakuulutatud väärtuskasvatuskool 2012 tiitli. Osaleti paljudes projektides, tunnustati Harjumaa koolide turvlise kooli projektis osalemises. Jätkati Heade Kogemuste Päevaga. Õpilased said tunnustatud maakonna olümpiaadidel. Põhikooli lõpetas 59 õpilast, neist kolm kiituskirjaga. Põhikooli lõpetajatest jätkab meie gümnaasiumis õpinguid 36 Saku Gümnaasium õpilast. Gümnaasiumi lõpetas 40 õpilast, neist 3 kuldmedaliga ja 3 hõbemedaliga. Kevadel tuli lavale muusikal "Vigased pruudid 2013", kus osalejaid üle 60 õpilase. Peaosalisteks gümnaasiumi õpilased Elis Loik, Kristin Kõva, Kelli Eilart, Maria Johanna Kollo, Erik Jõesaar, Marthi Lepik, Fred Anton, Priit Kasemaa, Rain Alev, Raimond Ojassalu. Etendus oli taas väga menukas. Aasta motoks oli: terves kehas terve vaim!

2013/2014 õppeaastal õppis 1.-3.klassini 297 õpilast; 4.-6.klassini 287 õpilast; 7.-9.klassini 204 õpilast ja gümnaasiumi osas 112 õpilast. Koolis kokku alustas 1.septembril 900 õpilast. Aasta õpetajaks valiti klassiõpetaja Reet Videse. Osalesime Harjumaa turvalise kooli projektis ning saime taas teise koha. Korraldasime viiendat aastat Heade Kogemuste Päeva valla haridustöötajatele. Õpilased osalesid paljudel olümpiaadidel ning saavutasid häid tulemusi. Põhikooli lõpetas 61 õpilast, neist kiitusega 3 õpilast ja hinnetega "4-5" - 15 õpilast. Gümnaasiumisse 10.klassi tuli 36 õpilast, kes õpivad kolmes erinevas õppesuunas. Gümnaasiumi lõpetas 32 õpilast, neist üks kuldmedaliga ja 3 hõbemedaliga ning hinnetega "4-5" - 5 õpilast. Viidi läbi taas kodanikupäeva Foorumit ja osaleti EU projektis, tähistati vabariigi aastapäeva ja korraldati moeshow. Aprillis tuli lavale taas muusikal, sel aastal "Sugar ehk džassis ainult tüdrukud", kus peaosi mängisid gümnaasiumi õpilased.Kaasatud oli üle 70 inimese. Kehalise kasvatuse õpetaja Karin Vassili ja huvijuht Anton Noore eestvedamisel kuulutati välja kooli olümpia - aasta, mis lõppeb 18.septembril olümiamängudega.

2014/2015 õppeaastal alustas meie koolis õppetööd 951 õpilast: 1.-3.klassini 328 õpilast; 4.-6.klassini 294 õpilast; 7.-9.klassini 219 õpilast ning gümnaasiumis 110 õpilast, kokku 951 õpilast. Õpetamas oli 72 õpetajat. Aasta õpetajaks valiti muusikaõpetaja Inga Nurme. Õppeaasta kulges uue õppekava tegemise tähe all. Osaleti paljudes projektides, viidi läbi toredaid üritusi. Lavale tuli neljas muusikal "Elasid kord Arendelle'is...".Lavalt astus läbi üle 60 õpilase.Taustajõududeks oli palju õpilasi ja õpetajaid, kes aitasid lavastuse kordaminekule kaasa. Koolitöö toimus kitsastes tingimustes, kõik ruumid olid kasutusel klassidena. Sügisel algas uue kooliosa projekteerimine ja kevadel juurdeehitus, mis leevendab koolis aastaid kestnud ruumikitsikuse. Aasta tegevused koolis pidasid silmas Saku Valla hariduselu 145 aastapäeva.Põhikooli lõpetas 60 õpilast, neist 2 kiituskirjaga. Gümnaasiumi lõpetas 43 õpilast, neist 9 kuldmedaliga ja 5 hõbemedaliga.

2015/2016 õppeaastal alustas koolis õppetööd 1019 õpilast: 1.-4.klassini 476 ja 5.-12.klassini 543 õpilast. Klassikomplekte oli põhikooli osas 37. Gümnaasiumis õppis 102 õpilast. Õpetajaid oli 72. Avati uus õppekorpus algklassidele. Uued ruumid sai seal ka kunsti ja keraamika klass ning koolimaja tahahoovi tekkis õuesõppeklass. Aasta haridusjuhi tiitli sai direktor Ulvi Läänemets ja aasta noorsootöötaja tiitli huvijuht Anton Noor. Oli kooli juubeli aasta. Etendati muusikali "Suvitajad", anti välja kooli kokaraamat ja järjekordne õpilaste töödega kooliraamat. Juubelit tähistati 3.juunil piduliku aktuse ja konsterdiga ning vilistlaste peoga. Põhikooli lõpetas 75 õpilast, neist kiitusega 6 õpilast. Gümnaasiumi lõpetajaid oli 29, neist 5 kuldmedaliga ja 2 hõbemedaliga.

2016/2017 õppeaastal alustas koolis õppetööd 1110 õpilast. Klassikomplekte põhikooli osas oli 38. Gümnaasiumis õppis 136 kolmes erinevas õppesuunas. Töötajaid oli 85 (õpetajad ja muud kooli töötajad).Aasta õpetaja tiitli sai klassiõpetaja Kati Kurig. Kevadel etendati muusikali "Romeo ja Julia". Kõik laulukoorid ja rahvatantsurühmad osalesid koolinoorte laulu- ja tantsupeol. Oktoobris toimus õpetajatele Heade kogemuste konverents, pannes sellega punkti kooli juubeliaastale. Kool osales kahes rahvusvahelises projektis ja õpilased käisid õpilasveatuse raames esimest korda Jaapanis ning võtsid suvel vastu Jaapani õpilasi. Põhikooli lõpetas 75 õpilast, neist 13 kiituskirjaga. Gümnaasiumi lõpetas 31 õpilast, neist 5 kuldmedaliga ja 4 hõbemedaliga.